Kui jutt käib napoleonikoogist, meenub mulle esimesena kohe minu vanaema. Napoleonikook oli tema firmakook ja see oli ikka tähtsamatel puhkudel peo krooniks. Napoleonikoogi küpsetamine oli kohe sündmus omaette, selleks võeti terve päev ja kõigil olid oma ülesanded - vanaema küpsetas taignaplaate, vanaisa istus laua taga, sinine savikauss käes ja hõõrus võid suhkruga vahule (vanaema nimelt tegi seda kooki võikreemiga) ja mina hõljusin ringi, oodates oma järjekorda, sest minu ülesandeks oli koogile puru peale pudistada. Kõige rohkem maitses mulle kook aga hoopis päev peale pidu, kui see oli saanud mitu päeva tõmmata ja külmas seista. Õnneks küpsetas vanaema alati suure ahjuplaadi suuruse koogi, nii et peost jäi ikka midagi üle ka.
Täna on vanaema juba vana ja napoleonikooki ei ole enam aastaid küpsetatud, vist isegi võin öelda, et aastakümme ja rohkemgi. Seega oli ammuilma aeg, et lapselaps ohjad enda kätte haaraks ja ise kooki küpsetama asuks. Minu napoleon sai küll aga natuke teistsugune kui vanaemal. Kuna ma pole eriline võikreemi austaja, aga olen see-eest suur keedukreemi austaja, siis minu kook sai keedukreemiga. Vanaema pani koogi vahele alati ka kodust pohlamoosi. Seda polnud minul aga kohe käepärast ja kui lugesin, et "originaal-napoleon" käibki ilma moosita, siis otsustasin, et olgu siis ilma moosita. Ka Ragne, kelle blogist algretsepti võtsin, ütleb, et tema armastab just ilma moosita napoleonit. Kuigi praeguseks on koogist ainult puru järel, siis tagantjärgi targutades võin öelda, et minu lemmik on siiski moosiga ja järgmiseks küpsetuseks plaanin kindlasti ka purgi head pohlamoosi hankida. Samuti muutsin natuke algretsepti ja tegin keedukreemi suuremas koguses. Üle ei jäänud midagi :) Kuna kreem sai üsna magus, siis väiksemad maiasmokad võivad suhkrut vähem panna.
Taigen
250 g jahu
150 g võid
1 dl külma vett
paar tilka äädikat
0,5 tl soola
0,5 muna
Kreem
1 l piima
2-2,5 dl suhkrut
4 muna + taignast ülejäänud poolik muna
1 dl jahu
1,5 tl vanillsuhkrut
1,5 sl võid
hapukat moosi (pohla, jõhvika, vms)
Taigna jaoks haki jahu võiga puruseks, lisa veega segatud äädikas, sool ja pool muna (klopi muna eelnevalt lahti, siis on lihtne teda pooleks jagada). Sõtku taigen ühtlaseks ja jäta vähemalt 3-4 tunniks külma seisma. Jaga taigen neljaks palliks ja rulli need ühekaupa lahti. Rulli taigen üsna õhukeseks, mina sain igast pallist 21x24cm taignalehe, liigsed servad lõika maha ja pane kõrvale, nendest saad hiljem pealepuistamiseks vajamineva puru. Toksi taignalehed ahjuplaadil kahvliga auguliseks ja küpseta need ja järelejäänud taignaribad 250-kraadises ahjus 5 minutit, kuni need on kuldpruunid. Jälgi hoolega, et ära ei kõrbeks!
Keedukreemi valmistamiseks sega piim suhkruga ning kuumuta pliidil kuni keemiseni. Jahuta. Hõõru jahu korralikult munadega läbi (kasuta visplit või mikserit, et saada ühtlasem tulemus) ja lisa jahutatud piimale pidevalt liigutades, et ei teki klimpe. Seejärel kuumuta kreemi nõrgal tulel segades, kuni see läheb paksuks ja saavutad vajaliku konsistentsi. Keema ei tohi kreemi lasta! Võta kreem tulelt, lisa või ja jahuta.
Lao taignapõhjad vaheldumisi kreemiga, ühele vahekihile võid soovi korral lisada moosi. Kõige pealmise koogikihi ääred ja pealne kata kreemiga ning puista peale eelnevalt purustatud taignapuru. Jäta kook järgmise päevani külma seisma.
