Patuselt hea šokolaadi-õunakook

Andestage mu eiteamitmes sissekanne ilma pildita. Kui tuleb uus sügis ja uued õunad, teeme kooki uuesti ja siis teeme ikka juba pilti kah :) Kellel veel õunu jõuluks tallele pandud, ei pea siiski niikaua ilma selle hea koogita elama. Seda enam, et jõulud on tulekul ja koogis sisalduv kaneel lisab just törtsu jõuluhõngu ka. Nagu "Pereköögi kokaraamat" lubas, nii see kook ka mõnusalt mahlane sai. Ärge kindlasti unustage lisamast kreeka pähkleid, kuna just need on seekord kirsiks tordil. Või siis pähkliks koogil.

Põhi:
200 g võid
200 g tumedat šokolaadi
4 muna
2,5 dl suhkrut
2,5 dl jahu
1 tl kaneeli
1 tl küpsetuspulbrit

Kate:
3-4 õuna
0,5 dl fariinsuhkrut
0,5 dl hakitud Kreeka pähkleid

Sulata või ja tükelda sellesse šokolaad. Sega, kuni šokolaad on sulanud. Vahusta munad suhkruga, sega hulka kuivained. Lisa ka šokolaadisegu ja sega ühtlaseks. Vala tainas 26 cm läbimõõduga vormi. Koori-viiluta õunad ja laota tainale. Riputa õuntele fariinsuhkur ja hakitud pähklid. Küpseta ahju allosas 175 kraadi juures 45 minutit. 

Patuselt hea maapähklivõiga stritsel

Olles maapähklivõi mittearmastaja, on lausa veider, et avastan ennast juba teist korda kiitmas maapähklivõid sisaldavat küpsetist. No tõesti, niisama saia peal või lusikaga purgist süüa ta minu meelest küll ei sünni, aga nii nagu ta mingil kujul ahju pista, väljub sealt midagi väga head. Seekord tühjendasin küpsistest järele jäänud purgipõhja maapähklivõiga stritsli peale. Olen nimelt oma uue "Väikese kringliraamatu" suur fänn, kuna seal on nii palju ahvatlevaid retsepte, mida kõiki tahaks järgi proovida. Stritsel sai küpsetatud esimese advendi puhul ja järgmise päeva hommikul polnud enam purugi järel. 

Tainas:
250 g jahu
1,5 dl vett
25 g pärmi
1 tl soola
1,5 sl suhkrut
25 g võid

Täidis:
75 g toasooja võid
5-6 sl maapähklivõid
4 sl suhkrut

määrimiseks muna
peale 30 g võid ja tuhksuhkrut

Sega jahu soola ja suhkruga. Lahusta toasoe pärm väheses hulgas käesoojas vees ja lisa siis ülejäänud vedelik. Sega vedelik jahusegu hulka ja alusta sõtkumist. Lisa pehme toasoe või ning sõtku tainast nii kaua, kuni see hakkab käte küljest lahti tulema ning muutub elastseks ja läikivaks. Vajadusel lisa sõtkudes pisut jahu. Kata tainas pealt toidukile või rätikuga, lase kerkida 45-60 min.

Rulli kerkinud tainas lahti u 1 cm paksuseks ristkülikuks. Sega täidiseained ühtlaseks massiks ja kata tainas täidisega. Lõika tainas pikuti pooleks, keera tainapooled pikemat külge pidi rulli ja vajuta rullid lapikuks. Lõika rullid pikuti pooleks, põimi neljaharuliseks patsiks. Lase rätiku all veel 30-40 min kerkida.

Määri stritsel pealt munaga ja küpseta 200 kraadi juures 25-30 min. Pintselda ahjusoe küpsetis võiga üle ja riputa peale ohtralt tuhksuhkrut.

Patuselt head kõrsikud ja kamapallirull

Otsisin lapse sünnipäevaks midagi teistsugust, mida lauale panna. Midagi põnevat ja lastepärast. Siin on minu kaks head leidu, mida krõbistasin isegi hea meelega ja lapsele meeldisid need isegi niivõrd, et lõpuks pidin need ahvatlused kappi ära peitma, sest muidu poleks ta enne laua juurest lahkunud kui viimnegi puru söödud.

Kõrsikute tuunimiseks vajad:

1 pakk magusaid kõrsikuid
umbes 50 g tumedat või piimašokolaadi
paar-kolm peotäit pähkleid, aga võid kastada ka kookoshelbeid, piparmündikomme või muud meelepärast puistesegu

Sulata šokolaad veevannil ja haki pähklid peeneks puruks. Pintselda kõrsik umbes poole kuni 2/3 ulatuses sulašokolaadiga kokku ja veereta puistesegus. Jäta küpsetuspaberile hanguma. Tore retsept on pärit "Retseptisahtel käsitöökapis" raamatust.

Kamapallirulli tegemiseks võta:

50 g kamapalle
150 g iiriseid
100 g võid

Sulata või potis ja sulanud võile lisa iiriskommid. Sulata pidevalt segades ühtlaseks massiks. Võta pott tulelt ja sega sisse kamapallid. Lase natuke jahtuda ja tõsta segu pika toruna küpsetuspaberi peale. Keera paberisse ja vajuta tihedalt rullid kokku. Tõsta 2-3 tunniks jahedasse. Viiluta ja naudi. Maitsev rull on pärit Selveri reklaamvihikust. 

Patuselt hea banaanikeeks rummiga

Avastasin banaanikeeksid enda jaoks juba paar sügist tagasi. Esimene sai tehtud maal koos ämmaga ja olime sellest mõlemad nii vaimustuses, et vorpisime neid veel mitu tükki takkajärgi. Nüüd otsustasin katsetada natuke teistsugust varianti, kus lisandiks rumm ja rosinad. Kui oled rosinafänn, siis on see keeks kindlasti sulle. Kui sa aga suur rosinafänn ei ole, siis jää ootama minu järgmiseid banaanikeekse, sest kavatsen neid kindlasti korrata! Nämm-nämm!

100 g rosinaid
75 g rummi (või pudelike rummiessentsi)
175 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl söögisoodat
0,5 tl soola
125 g võid
150 g suhkrut
2 muna
4 väikest banaani
60 g kreeka pähkleid
1 tl vanillsuhkrut

Sega rosinad ja rumm väikeses kausis ning lase veidi paisuda. Sega sulavõi ja suhkur. Lisa ükshaaval kloppides munad, seejärel püreestatud banaanid (või vajuta nad kahvliga sealsamas kausis pudruks). Lisa pähklid, rosinad ja vanillsuhkur. Lisa jaokaupa kuivainesegu, sega hoolega läbi. Kalla tainas keeksivormi ja küpseta 170-kraadises ahjus umbes 60 min või kuni keeksi keskele torgatud puutikk kuivaks jääb. Lase vormis jahtuda, seejärel lõika paksudeks viiludeks.

Soolane vahepeala - krõbedad juustusaiad

Olen ahjus tehtud juustusaiade fänn olnud niikaua kui mäletan. Krõbistan mõnuga ka kõige tavalisemaid sai-juust variante, aga kui tahan pühapäevahommikut natuke erilisemaks muuta, siis teen ühe pannitäie natuke tuunitud juustusaiu.

meelepärast saia või sepikut
toorjuustu või sulatatud juustu
juustu
tomatit
ürte

Lao saiad pannile ja määri peale toorjuustu või sulatatud juustu. Aseta igale saiale juustuviil ja tomativiil. Soovi korral puista tomati peale natuke soola ja meelepäraseid ürte (nt basiilik, tüümian) ja küpseta ahjus oma lemmikkuumusel, kuni juust on sulanud ja sai krõbe. Naudi tassi kohviga, isegi kui sa suur kohvisõber ei ole! :)

Patuselt hea šokolaadikook

 See šokolaadikook on ennast juba mitmeid kordi tõestanud, nii et tal on kindel koht minu "klassikute" hulgas. Retsept on pärit ühelt ülikooliaegselt sõbrannalt ja tegemist on ühe tõsiselt šokolaadise šokolaadikoogiga. Hea, kui sul õnnestub kooki küpsetada nii, et põhi jääks seest veidi niiskeks, siis on ta kõige parem. Ise tegin seda kooki seekord uue ahjuga ja põhi küpses veidi üle. Maitset see ei rikkunud, kuid kahvli surumisega pidi rohkem vaeva nägema kui muidu :)

200 g tumedat šokolaadi
200 g võid
3 muna
2,5 dl suhkrut
3 dl jahu

Kate:
25 g võid
1 dl rõõska koort
150 g tumedat šokolaadi

Sulata šokolaad ja või. Vahusta munad ja suhkur, lisa jahu ja või-šokolaadi segu. Sega ühtlaseks ja vala 26 cm läbimõõduga vormi. Küpseta kooki 175 kraadi juures 25-30 min. Kook peaks jääma seest niiske. Katte jaoks kuumuta katteained ning hõõru ühtlaseks massiks. Jahuta ja kalla segu koogile, kattes ka ääred.

Patuselt hea kookosekook ehk Drommekage

Drommekaget maitsesin esimest korda Taanis praktikal viibides ja võib öelda, et sattusin sellest seal lausa sõltuvusse. Kuigi tudengitel pole kunagi rahaga priisata, siis niipalju sai ikka sente kokku kraabitud, et veel üks suussulav Drommekage osta.

Eestisse tagasijõudes sai internetist leitud retsepti järgi kohe ise ka üks Drommekage küpsetatud, kuid teadmata põhjustel enda tehtud kook nii hea ei saanud. Põhi oli kuidagi vale ja kate oli kuidagi vale ja üleüldse kuidagi pettumus. Nüüd, aastaid hiljem, proovisin seda kooki uuesti teha. Enne tegin internetis kõva kodutöö ära, otsisin välja erinevaid retsepte ja lõpuks valisin ühe välja, mis pildi peal kõige "õigem" tundus. Nüüd võin kergendatult hingata - Drommekage mis Drommekage! 

Ainult üks väike pisiasi... võib-olla järgmisel korral vähendan veidi kattematerjali koguseid. Kate sai üsna paks ja mul on tunne, et seetõttu vajus ka põhi seistes natuke liiga kokku. Samas, maitseomadusi see kindlasti ei vähendanud.

75 g võid
1 dl piima
125 g suhkrut
2 muna
125 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 tl vaniljesuhkrut
1/4 tl soola

Kate:
150 g võid
200 g kookoshelbeid
250 g fariinsuhkrut
1/2 dl piima

Pane piim ja või potti ja aja keema. Võta tulelt. Vahusta munad ja suhkur hästi tihedaks vahuks. Sega jahu, küpsetuspulber ja vaniljesuhkur omavahel ja sega aeglaselt munavahuga. Seejärel lisa võisegu. Vala taigen u 23x23 cm pannile, küpseta 200 kraadi juures 20 minutit. Samal ajal aja potis keema või, fariinsuhkru ja piima segu. Lisa kookoshelbed ja võta pott tulelt. Kui põhi on ahjust väljas, tõsta kate ettevaatlikult lusikatäie kaupa koogile. Keera ahi 210 kraadi peale ja küpseta veel u 5 minutit. Võib tunduda, et kate on ahjust välja võttes vedel, aga seistes ta tahkub. Kõige parem on kook üleöö külmkapis seisnuna.

Patuselt hea beseerull

Olin beseerulli juba kunagi ammu teinud, aga avastasin ta nüüd enda jaoks uuesti. See avastus tähendab seda, et ahi muudkui küpsetas ühe rulli teise järel, isu aina kasvas ja suu jooksis juba ammu vett, kui rull alles külmkappi "tõmbama" läks. Tänaseks on isu jälle täis söödud ja marjadki põõsast-sügavkülmast otsa saanud, aga vana hea kookide klassik läheb järgmisel (loodetavasti marjarikkamal) suvel kindlasti kordusesse.

Kuigi rulle tuli nagu kuule kuulipildujast, siis paraku pildile jõudis alles viimase rulli viimane tükk. Tee või tina, pildistada ei olnud kunagi meeles, enne kui rullist ainult mälestus oli järel. Sellepärast ka selline natuke lömmis ja kannatada saanud välimusega tükk, aga uskuge mind, see on hea! :)

6 munavalget
näpuotsaga soola
1,5 dl suhkrut
1 sl sidrunimahla
2 sl tärklist
50-70g mandlilaaste

Vahele
2 dl vahukoort
300-400g kohupiimapastat
marju

Vahusta munavalged tugevaks vahuks, vahustamist jätkates lisa sool, suhkur ja sidrunimahl. Sõelu peale tärklis ja sega ettevaatlikult sisse. Aseta ahjupannile küpsetuspaber ja pintselda see kergelt õliga kokku, et besee pärast kergemini kätte saada. Vala munavalgevaht ahjupannile ja raputa peale mandlilaastud. Küpseta 175 kraadi juures 20 minutit. Valmis besee kummuta puhtale küpsetuspaberile jahtuma.

Täidiseks vahusta vahukoor ja sega hulka kohupiimapasta. Kui kasutad maitsestamata kohupiima, lisa ka suhkrut vastavalt oma maitsele. Määri kreem jahtunud beseele, puista peale marjad ja keera besee küpsetuspaberi abil rulli. Jätagi rull küpsetuspaberisse ning tõsta külmkappi tõmbama.

Patuselt hea napoleonikook

Kui jutt käib napoleonikoogist, meenub mulle esimesena kohe minu vanaema. Napoleonikook oli tema firmakook ja see oli ikka tähtsamatel puhkudel peo krooniks. Napoleonikoogi küpsetamine oli kohe sündmus omaette, selleks võeti terve päev ja kõigil olid oma ülesanded - vanaema küpsetas taignaplaate, vanaisa istus laua taga, sinine savikauss käes ja hõõrus võid suhkruga vahule (vanaema nimelt tegi seda kooki võikreemiga) ja mina hõljusin ringi, oodates oma järjekorda, sest minu ülesandeks oli koogile puru peale pudistada. Kõige rohkem maitses mulle kook aga hoopis päev peale pidu, kui see oli saanud mitu päeva tõmmata ja külmas seista. Õnneks küpsetas vanaema alati suure ahjuplaadi suuruse koogi, nii et peost jäi ikka midagi üle ka.

Täna on vanaema juba vana ja napoleonikooki ei ole enam aastaid küpsetatud, vist isegi võin öelda, et aastakümme ja rohkemgi. Seega oli ammuilma aeg, et lapselaps ohjad enda kätte haaraks ja ise kooki küpsetama asuks. Minu napoleon sai küll aga natuke teistsugune kui vanaemal. Kuna ma pole eriline võikreemi austaja, aga olen see-eest suur keedukreemi austaja, siis minu kook sai keedukreemiga. Vanaema pani koogi vahele alati ka kodust pohlamoosi. Seda polnud minul aga kohe käepärast ja kui lugesin, et "originaal-napoleon" käibki ilma moosita, siis otsustasin, et olgu siis ilma moosita. Ka Ragne, kelle blogist algretsepti võtsin, ütleb, et tema armastab just ilma moosita napoleonit. Kuigi praeguseks on koogist ainult puru järel, siis tagantjärgi targutades võin öelda, et minu lemmik on siiski moosiga ja järgmiseks küpsetuseks plaanin kindlasti ka purgi head pohlamoosi hankida. Samuti muutsin natuke algretsepti ja tegin keedukreemi suuremas koguses. Üle ei jäänud midagi :) Kuna kreem sai üsna magus, siis väiksemad maiasmokad võivad suhkrut vähem panna.

Taigen
250 g jahu
150 g võid
1 dl külma vett
paar tilka äädikat
0,5 tl soola
0,5 muna

Kreem
1 l piima
2-2,5 dl suhkrut
4 muna + taignast ülejäänud poolik muna
1 dl jahu
1,5 tl vanillsuhkrut
1,5 sl võid

hapukat moosi (pohla, jõhvika, vms)

Taigna jaoks haki jahu võiga puruseks, lisa veega segatud äädikas, sool ja pool muna (klopi muna eelnevalt lahti, siis on lihtne teda pooleks jagada). Sõtku taigen ühtlaseks ja jäta vähemalt 3-4 tunniks külma seisma. Jaga taigen neljaks palliks ja rulli need ühekaupa lahti. Rulli taigen üsna õhukeseks, mina sain igast pallist 21x24cm taignalehe, liigsed servad lõika maha ja pane kõrvale, nendest saad hiljem pealepuistamiseks vajamineva puru. Toksi taignalehed ahjuplaadil kahvliga auguliseks ja küpseta need ja järelejäänud taignaribad 250-kraadises ahjus 5 minutit, kuni need on kuldpruunid. Jälgi hoolega, et ära ei kõrbeks!

Keedukreemi valmistamiseks sega piim suhkruga ning kuumuta pliidil kuni keemiseni. Jahuta. Hõõru jahu korralikult munadega läbi (kasuta visplit või mikserit, et saada ühtlasem tulemus) ja lisa jahutatud piimale pidevalt liigutades, et ei teki klimpe. Seejärel kuumuta kreemi nõrgal tulel segades, kuni see läheb paksuks ja saavutad vajaliku konsistentsi. Keema ei tohi kreemi lasta! Võta kreem tulelt, lisa või ja jahuta.

Lao taignapõhjad vaheldumisi kreemiga, ühele vahekihile võid soovi korral lisada moosi. Kõige pealmise koogikihi ääred  ja pealne kata kreemiga ning puista peale eelnevalt purustatud taignapuru. Jäta kook järgmise päevani külma seisma.

Patuselt head maapähklivõi-küpsised

Avastasin need küpsised puhtjuhuslikult siis, kui olin endale soetanud purgi maapähklivõid ja siis selle söömiskõlbmatuks tunnistanud :) Olin juba mõnda aega igatsenud maitsta seda Ameerika filmidest kuulsat "peanut butter sandwich´i", aga polnud seal midagi põrutavalt head minu jaoks. Täiesti juhuslikult sattus mulle näppu retsept nende küpsistega, kui lappasin vanu "Pereköögi" ajakirju. Katsetasin ära ja - voilaa, parimad küpsised, mida olen teinud! Olen praeguseks neid mitu laari küpsetanud (jah, läksin poodi ja ostsin veel ühe purgi maapähklivõid :D) ja need kaovad minu kausist nagu tuul. Sellepärast ongi pildil ainult üks küpsis - kui lõpuks tuli meelde pilti teha, siis neid lihtsalt rohkem ei olnud :) Teen neid kindlasti veel.

 

125 g pehmet võid
150 g suhkrut (või 200 g pruuni suhkrut)
1 muna
0,5 tl vanillsuhkrut
200 g jahu
0,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soodat
300 g maapähklivõid


Hõõru või ja suhkur heledaks kreemiks. Lisa muna ja vanillsuhkur, sega hoolsalt läbi. Lisa jahu, küpsetuspulbri ja sooda segu. Viimasena sega õrnalt hulka maapähklivõi (mida vähem segad, seda muredamad küpsised jäävad).

Veereta käte vahel väikesed pallikesed ja tõsta ahjuplaadile, jäta pallikeste vahele parajalt ruumi. Vajuta pallikesed kahvliga lamedaks, kahvel jätab küpsistele ka ilusad triibud. Küpseta 180 kraadi juures umbes 15 minutit, kuni küpsised on kuldsed. Küpsised võivad ahjust võttes tunduda pehmed, kuid jahtudes see pehmus kaob.

Patuselt hea tiramisu

Suve alguses ootasin pikisilmi, millal tulevad värsked marjad, et saaks tiramisu kooki teha. Paar suve tagasi õnnestus mul maitsta tiramisu vaarikatega varianti Sööme silmadega blogist ja sellest jäi kustumatu mälestus, mida lootsin nüüd ise taas ellu kutsuda.

Minu tiramisu sai esialgu aga maasikatega, kuna vaarikaid pole tänase päevani kusagil liikvel. Arvan, et muidu poleks hädagi olnud, ainult et koogi meisterdamise ajal polnud võimalik koduaia maasikaid saada, seega läksid käiku turumaasikad, millel oli küll maasika lõhn ja välimus, aga paraku puudus magus päikese käes küpsenud maasika maitse. Seega maasikas justkui oli peal, aga justkui ei olnud ka. Aga kui marjad või nende puudumine kõrvale jätta, siis kook ise on igati kiiduväärt. 

Kes tahavad tublid olla, küpsetage ise ka küpsised, millest hiljem koogipõhi moodustub. Proovisin järgi, selles pole midagi rasket, kuid eks omajagu aega ta nõuab. See-eest koogi kokkuladumine käib hiljem kiirelt, nii et see korvab alguses kulutatud aja.

Paari nädala pärast, kuna vaarika-tiramisu jäi mind ikka kummitama, tegin sama kooki uuesti, aga kasutasin seekord sügavkülmavaarikaid ja laiskuse tõttu poeküpsiseid, lisaks muutsin natuke kreemi komponente ja nende koguseid. Vaarikatega versiooni komponendid ja kogused annan retseptis sulgudes. Võin nüüd öelda, et koduaia marjad on üle kõige, vaarikad panin peale külmutatult ja nad sulasid ilusaks marjaks. Marjadega ära koonerda, see annab palju juurde!

2 plaaditäit Savoiardi küpsiseid 
(200 g Ladyfingersi küpsiseid):
6 muna
150 g suhkrut
190 g jahu (sealhulgas 4 sl maisitärklist)
100 g tuhksuhkrut


Täidis:
3 munakollast (2 tk)
1 dl tuhksuhkrut (0,5 dl)
2 dl vahukoort (2 dl - jäi samaks)
500 g mascarponet (260 g toorjuustu)
 1 tl vanillisuhkrut (0,5 tl)
immutamiseks kange kohvi ja amaretto segu (kasutasin amarettomaitselist kohvisiirupit)
peale kakaopulbrit
vahele ja kaunistamiseks värskeid marju

Küpsiste valmistamiseks eralda munavalged ja -kollased. Vahusta munavalged suhkruga kõvaks vahuks. Klopi munakollased kergelt läbi ja lisa munavalgevahule. Sõelu sisse jahusegu ja sega ettevaatlikult ühtlaseks. Vala tainas kondiitripritsi ja pigista ahjuplaadile piklikud küpsised. Sõelu peale pool tuhksuhkrust, siis oota 5 minutit, kuni suhkur on taigna sisse tõmbunud ja sõelu seejärel peale ülejäänud tuhksuhkur. Paberile sattunud tuhksuhkur puhu või pintselda küpsiste vahelt minema.

Aseta küpsised eelsoojendatud 175-kraadisesse ahju ja küpseta 15 minutit. Lase küpsistel natuke aega plaadil jahtuda, siis tõsta nad metallrestile edasi jahtuma.

Täidise jaoks vahusta munakollased suhkrutega. Lisa toasoe mascarpone ja kergeks vahuks vahustatud vahukoor. Valmista kange kohv ja sega amarettoga, kasta pooled küpsised korraks kohvi sisse ja aseta koogialusele. Määri peale pool kreemist ja kui sul on värskeid marju, puista pooled marjad peale. Kasta ka ülejäänud küpsised kohvisse ning lao koogile teine korrus. Vala peale ülejäänud kreem ja pane kook 4 tunniks või üleöö külma seisma.

Enne serveerimist sõelu peale ohtralt kakaopulbrit ja puista kaunistuseks peale ülejäänud marjad.

Patuselt head rabarberi-beseekorvikesed

Kuna aeg-ajalt jääb kokandusega tegeledes ikka munavalgeid üle, siis üks hea viis neid ära kasutada on valmistada ühed patuselt head ja magusad beseekorvikesed. Täidist võib tõenäoliselt ka muuta vastavalt oma soovile, kuid kuna mul juhuslikult oli just valminud üks laar rabarberi-maasikamoosi, siis said korvikesed peaaegu et täpselt sellised, nagu algretseptis kirjas. Retsept ise on pärit kellegi blogist, taaskord pole aga kirja saanud, kes see autor oli. Siiski tänud retsepti omanikule, kuna korvikesed said väga maitsvad ja besee on tõenäoliselt üks uus lemmik. :)

u. 8-10 korvikest

Põhi
100 g võid
60 g suhkrut
1 muna
190 g jahu
näpuotsatäis soola

Täidis
väike purgike rabarberi(-maasika)moosi
või
200 g rabarberit
200 g maasikaid
1-1,5 dl suhkrut

Beseekate
2-3 munavalget
85 g suhkrut


Kui sul pole valmismoosi, keeda kõigepealt rabarberid ja maasikad tasasel tulel suhkruga pehmeks.

Valmista liivataigen, segades-hakkides põhja komponendid omavahel. Väldi ülesegamist. Keera taignapall toidukilesse ja pane pooleks tunniks külmkappi.

Määri muffinipanni pesad võiga. Suru taigen vormide põhja ja äärtele. Korvikeste ääred kata fooliumiga ja eelküpseta 200-kraadises ahjus 15-20 minutit.

Samal ajal vahusta munavalged pehmeks vahuks ja lisa edasi vahustades järk-järgult suhkur.

Tõsta koogipõhjad ahjust välja ja täida moosiga. Moosi peale  pritsi beseemütsikesed. Küpseta koogikesi 160-kraadises ahjus 10-15 minutit, kuni besee hakkab pealt pruunikaks tõmbama.

Patuselt hea Domino-juustukook

Peab tõdema, et umbes aasta aega kestnud juustukookide vaimustus, mis mind vahepeal tabas, hakkab vist selleks korraks ümber saama. Oma sünnipäevaks tegin Domino küpsistega juustukoogi ja sealkohal mind see ilmutus tabaski, olgu see siis ilusaks punktiks juustukookide seeriale, suvi on veel ees, tere tulemast marjakoogid ja õunakoogid! :)

Põhi
1 pk (180 g) šokolaadiküpsiseid
75 g võid

Kate
800 g toasooja toorjuustu
200 g valget šokolaadi
100 g piimašokolaadi
1 pk (175 g) Domino küpsiseid

Purusta põhja jaoks küpsised ja sega sulavõiga. Suru küpsisepuru 26-cm küpsetuspaberiga kaetud lahtikäivasse vormi.

Sulata šokolaadid. Mikserda toorjuust lahti ning lisa mikserdamist jätkates sulašokolaad. Haki Domino küpsised väiksemateks tükkideks ja lisa toorjuustutäidisele. Vala täidis küpsisepõhjale ja lase vähemalt 4 tundi külmas taheneda. Kaunista kakaopulbri ja/või riivitud šokolaadiga.

Retsept pärit kokkama.ee blogist.

Patuselt hea rabarberi-pisarakook

No nüüd sajab rabarberiretsepte nagu oavarrest! Juhuslikult sattusid ühele ajale külmkapis redutavad rabarberivarred, vaba tunnike, magusaisu ja kutse külla ning sellest juhuste kokkusattumusest küpses varsti ahjus rabarberi-pisarakook. Küpses küll natuke liiga kaua (oh seda mälu küll), läksin köögist välja ja unustasin koogi ahju. Sain selle veel viimasel hetkel ahjust välja, nii et päris söestunud ta veel polnud, kuid ilusaid pisaraid koogile enam ei ilmunud. Seega minul sai seekord rabarberi-pisarakook, aga maitses siiski patuselt hästi ja teil õnnestub kindlasti ka pisarad koogi peale manada! :)

200 g võid

1 dl suhkrut

5 dl jahu

näpuotsatäis soola

400 g rabarberit

suhkrut-kaneeli pealeraputamiseks

3 munavalget

1,5 dl suhkrut

Haki või, suhkur ja jahu puruks ning mätsi seejärel tainas palliks ja pane tunniks ajaks külmkappi. Seejärel suru tainas umbes poole ahjuplaadi suuruse vormi põhja ning kata tükeldatud rabarberiga. Raputa peale suhkrut ja kaneeli vastavalt oma maitsele. Kes siiski orientiiri tahab, siis näiteks 3 sl suhkrut ja 1 sl kaneeli. Küpseta põhja 200-kraadises ahjus umbes 25 minutit, kuni näed, et põhi on kuldkollane ja peaaegu valmis. 

Vahusta munavalged suhkruga tugevaks vahuks ja määri munavaht koogile. Küpseta veel umbes 10 minutit, kuni näed, et munavalgevaht tõmbab ilusasti beežikaks. Parima tulemuse saamiseks ära lahku viimase etapi juures köögist. :)

Patuselt hea Manhattani toorjuustukook

Vahepeal on kätte jõudnud suvi. Ilmad küll seda teooriat väga ei toeta, aga kalender raiub, et on. Seda, et on suvi, näitab ka blogis valitsev põud. Nii palju on vaja teha ja nii vähe on aega, et kõigest sellest kirjutada. Eks tuleb siis riburadapidi kõik möödunud nädalate koogiteod oma mälus ja pildis taastada.

Esimeste maasikate aegu pidasime poja 7. kuu sünnipäeva. Selleks tähtsaks sündmuseks valmis Manhattani toorjuustukook. Olen seda juba mitmeid kordi valmistanud ja siiani pole retsept mind alt vedanud - sööjad muudkui matsutavad ja kiidavad. Kook on oma koha leidnud ka minu Roosas Retseptiraamatus, seega kuulub ta minu klassikute hulka. 

Olen kooki valmistanud vastavalt vajadusele kas suuremas või väiksemas vormis, annan siinkohal mõlema suurusjärgu ainekogused:

20cm vorm/ 26 cm vorm:

Põhi
8/12 Digestive küpsist
50/75 g sulatatud võid

Täidis
400/600-700 g toorjuustu
75/115 g suhkrut
2/3 muna
1/1,5 tl vanillsuhkrut

Kate
250/375 g hapukoort
2/3 sl suhkrut
1/1,5 tl vanillsuhkrut 

 

Sega purustatud küpsised ja sulatatud või. Suru lahtikäiva vormi põhja, pane külma.

Sega kõik täidiseained omavahel (toorjuust peab olema toasoe ja pehme!), vala täidis küpsisepõhjale ja küpseta 180-kraadises ahjus 25-30 minutit, kuni mass on enam-vähem hüübinud. Lase 20 minutit jahtuda.

Sega hapukoor, vanillsuhkur ja suhkur, vala ettevaatlikult jahtunud koogile. Küpseta 230-kraadises ahjus 5-7 minutit, kuni hapukoorekiht on veidi kuivemaks muutunud. Lase põhjalikult jahtuda, serveeri toormoosi või värskete marjadega.

Patuselt hea rabarberi-banaanimoos

Kui maalt suvitamast tagasi jõudsin, pidin kohe ajurakud tööle panema, mida pihta hakata kaasapandud kraamiga. Kõigepealt vajas lahendust rabarberiküsimus. Suure mõtlemistöö tulemusena otsustasin rabarberi purki panna ehk siis keeta ühe laari moosi. Ja et asjale vunki juurde anda, lisasin moosi sisse ka banaani. Üldiselt keedan ma väga vähe moosi, kuna ei jõua emade-ämmade-vanaemade antud moosegi ära tarvitada, kuid aeg-ajalt teen mõne erandi. Mäletan, kuidas esimest korda moosikeetmist nähes olin päris šokeeritud, kui palju suhkrut sinna sisse läheb. Siiani eelistan koheseks söömiseks mõeldud moose, kus suhkrukogus natukenegi väiksem. Seega siin teile üks suvemoos rabarberist ja banaanist:

600 g rabarberit
1-2 banaani
300 g suhkrut

Tükelda rabarber ja banaan ning pane suhkruga potti. Kui oled magusasõber, pane kaks banaani. Kui tahad moosi sees tunda ka rabarberi hapukust, pane üks banaan. Aja segu väikesel kuumusel aeglaselt keema ja keeda pidevalt segades, kuni moos saavutab oma õige "moosise" konsistentsi. Vala kohe purkidesse ja sulge need kindlalt.

Patuselt hea rabarberikook

Ämma juures suvitamas käies sai natuke tema rabarberipõõsast harvendatud. Rabarberi-hooaeg sai tegelikult avatud juba päev varem ühe rabarberi-juustukoogiga. See oli iseenesest täitsa hea, kuid jään siiski arvamusele, et jäägu juustukoogid juustukookideks ja rabarberikoogid rabarberikookideks. Seevastu järgmist rabarberikooki tahaksin küll teiegagi jagada. See sai tõeliselt suussulav ja isegi need, keda koogid tavaliselt külmaks jätavad, võtsid teise tüki lisaks. Kellel on hea kraamiga priisata, võib koogile lisaks pakkuda vanillijäätist, nii saaks sellest tõeline suvehitt. Kuid kaob ta kui põhjatusse auku ka ilma selleta. Veel paar viimast juppi õnnestuski pildile püüda.

3 muna

1,5 dl suhkrut

2 dl keefiri

4 dl jahu

1 tl söögisoodat

1 tl küpsetuspulbrit

1 dl õli

600-800 g rabarberit

suhkrut

kaneeli

Vahusta munad suhkruga. Lisa küpsetuspulber, sooda ja jahu (eelnevalt kokku segatud) ja sega ettevaatlikult munavahu hulka. Lisa õli ja keefir, sega ühtlaseks taignaks ja vala küpsetuspannile (mitte päris suurele ahjuplaadile). Puista peale rohkelt tükeldatud rabarbereid ja raputa üle suhkru ja kaneeliga. Küpseta 175 kraadi juures 40 minutit.

Patuselt hea juubeli-šokolaadipähklitort

Avastasin juhuslikult, et see on juba kolmas šokolaaditort järjest, mis ma vanemate juures viibides teinud olen. Seekord sai koogiküpsetamise ettekäändeks võetud emadepäev - milline tore põhjus, eksole! Iseenesest ma pole eriline koogipulbrite austaja, kuid seekord sokutas vanaema mulle ühe paki pihku ja ütles, et ma küpsetaks sellest emadepäevaks midagi head. Suure otsimistöö tulemusena komistasin Vilma kodulehel ühe šokolaadi-pähklitordi otsa, mille põhjadeks just taolist pulbrit kulus ja nii saigi see töö ette võetud.

Etteruttavalt võin öelda, et kook sai mõnusalt kreemine ja täitsa maitsev, kõik emad kiitsid kui ühest suust. Kusjuures sellist äratuntavat juubeli tordipulbrikoogi maitset isegi ei ilmnenud. Retsepti annan edasi nii nagu mina seda tegin, aga pirnikompoti asemel võiks vabalt kasutada ka mingit muud puuvilja või marja. Praegu mõtlen, et pirn jäigi äkki natuke liiga "lahjaks", mõni teine vili sobiks sinna ehk isegi paremini, esimesena hüppasid pähe näiteks kompotivirsik või maasikas. Katsetage! :)

1 pakk (juubeli) tordipulbrit

3-4 tl kakaod Meie Mark vms (võid ka kohe kasutada pruuni tordipulbrit, sel juhul pole kakaod juurde vaja panna)

u. 400 g toorjuustu

4 dl vahukoort

pirnikompott või 2 küpset pirni

200 g piimašokolaadi

200 g pähklitükkidega šokolaadi

Valmista tordipulbrist põhi vastavalt paki juhistele. Kui kasutad valget tordipulbrit, lisa segule ka kakaopulber. Lase põhjal jahtuda ja lõika seejärel kaheks kettaks. Üks ketas jäta tordi põhjaks, teine lõika kuubikuteks.

Vahusta 3 dl vahukoort ja sega sisse toasoe toorjuust. Sulata piimašokolaad vesivannil ja lisa toorjuustusegule. Tükelda pirnid ja lisa koos saiakuubikutega segule, sega ühtlaseks. 

Asega tordipõhi vaagnale. Kui küpsetasid kooki lahtikäivas vormis, võta seesama vormirõngas ja aseta ümber tordipõhja, kata vormirõngas seestpoolt küpsetuspaberiribaga, nii ei vaju täidis laiali. Võta toorjuustusegu ja vala vormi tordipõhja peale, silu pealt enam-vähem ühtlaseks. Lase koogil 4 h külmas taheneda. Seejärel eemalda vorm ja küpsetuspaber. Katte valmistamiseks kuumuta potis 1 dl vahukoort ja lisa tükeldatud pähklišokolaad. Lase veidi jahtuda ja vala koogile. Pista kook tagasi külma ja hoia seal kuni serveerimiseni.

Patuselt head marja-šokolaadimuffinid

Kui väljas sajab vihma, siis on kole lugu, sest õue ei saa minna ja toas ei viitsi ka mitte kui midagi teha. Ainuke asi, mis siis veel mootori käima tõmbab, on küpsetamine :) Lehitsesin "Pereköögi kokaraamatut", oma esimest köögipiiblit, ja leidsin sealt ühed toredad muffinid. Algselt olid need maasikamuffinid, kuid simsalabimm, abrakadabra, järsku said nendest mustikamuffinid. 

Kasutasin suuri aedmustikaid, kuid arvan, et väiksemate marjadega tuleks isegi parem tulemus. Šokolaaditükid jätsin üsna suured ja pärast süües oli nii hea ka seda ehtsat šokolaadimaitset tunda.

100 g võid

1,5 dl suhkrut

2 muna
2,5 dl piima

1 tl vanillsuhkrut

1 tl küpsetuspulbrit

5 dl jahu

100 g valget šokolaadi

200 g väikeseid marju

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustamist jätkates ükshaaval munad. Lisa piim, sega kuivained omavahel ja lisa segule. Viimasena lisa tükeldatud šokolaad ja marjad ning sega ühtlaseks. Jaga tainas muffinivormidesse, täites need umbes 3/4 ulatuses. Küpseta 200 kraadi juures 25 minutit.

Patuselt hea purukook

See kook on ka üks nendest, mis sai teoks mitte isust selle koogi vastu, vaid vajadusest midagi koogi kujul ära tarbida. Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, kuidas mu vend käis vanematel külas ja palusin tal tuua mulle sealt üks suur purk õunamahla. Kui saadetis kohale jõudis ja mahla külmikusse hakkasin mahutama, sain aru, et mulle on saadetud hoopis 3-liitrine purk õunamoosi :) Seega otsustasin küpsetada ühe plaaditäie purukooki õunamoosiga, sest nii suures koguses moosi tarbimine puhtalt pudrukaunistusena käiks mulle kindlasti üle jõu.

Ma ei tea, mis teema on õunakookide ja jäätisega, aga nad klapivad kokku tõesti nagu rusikas silmaauguga. Vähemalt selle koogi puhul võin kindlalt väita, et kook jäätisega on raudselt parem kui lihtsalt kook. Parim tõenäoliselt vanillijäätisega, aga selle puudumisel uha peale ükskõik millist jäätist sul parasjagu külmkapis leidub. Mina maiustasin sel korral banaanijäätisese õunakoogiga :)

Antud kogusest sain u. poole ahjuplaadi suuruse vormitäie kooki. Kui jagad ained pooleks, saad 26 cm läbimõõduga vormile sobiva koguse. 

600 g jahu
6 tl küpsetuspulbrit
2 muna
300 g suhkrut
200 g võid
vastavalt magusasoovile 0,5 - 1 l õunamoosi

Haki/sega taignaained ühtlaseks puruks. Üle poole purust puista vormi, peale laota õunamoos ja kata taas puruga. Küpseta 200 kraadi juures 40 minutit.

Patuselt muredad moosiküpsised

Et tühi küpsisekauss ei seisa püsti, siis tuleb seda ikka aeg-ajalt jälle hea ja paremaga täita. Seekord tegin mõnusaid koduseid pohlamoosiküpsiseid. Retseptis lubati, et küpsised tulevad muredad ja seda nad tõesti ka tulid. Lausa nii muredad, et pidi ettevaatlikult sööma, et pool küpsist põrandale ei pudiseks. Plökerdamist ja mäkerdamist küll oli üksjagu, et taignapallikesed ahjuplaadile saada ja moosi jaoks lohud sisse teha, ent lõppkokkuvõtteks võib öelda, et tulemus oli ka seda väärt.

Umbes 20 küpsise jaoks vajad:

125 g võid

3 sl suhkrut

1,5 dl nisujahu

1 dl kartulijahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl vanillsuhkrut

1 muna

umbes 1 dl hapukat paksemat moosi

Vahusta toasoe või suhkruga. Sega omavahel kuivained ja lisa võivahule. Lisa muna ja sega ühtlaseks. 

Veereta taignast pallid, tõsta ahjuplaadile ja vajuta iga palli keskele süvend. Täida süvendid moosiga.

Küpseta 175 kraadi juures 15 minutit.

Soolane vahepala - lillkapsa püreesupp

Kuna ma pole kunagi eriline supifänn olnud, olid mul siiani katsetamata ka kõiksugused püreesupid. Ent nüüd, kus ma keetsin oma pojale tema esimese püree, tegin seda siis juba suuremas koguses ja valmistasin ülejäänud perele mõnusalt kreemise lillkapsa püreesupi. Supi idee ja algretsept on pärit kokasaatest My Kitchen Rules, mis sai natuke ümber toimetatud. Maitsel polnud vigagi, aga kindlasti (kindlasti!) lisage supile midagi soolakat ja krõbisevat, nagu näiteks mina panin röstitud sepikukuubikuid ja krõbedaks praetud peekonitükke, sest see annab supile hoopis teise maitse ja tekstuuri. Ehk siis muudab hea oluliselt paremaks!

Kahele:

pool lillkapsast

1 väike sibul

1 küüslauguküüs

1 tl võid

1 tl õli

pool puljongikuubikut

2 dl kohvikoort

150 g sulatatud juustu

1 tl sinepit

2 sepikuviilu

2 peekoniviilu

Keeda õisikuteks eraldatud lillkapsas võimalikult väheses vees pehmeks. Tükelda sibul ja küüslauk. Kuumuta pannil või ja õli ja prae sibul ja küüslauk selles pehmeks. Lisa lillkapsale sibul, küüslauk, pool kohvikoorest ja püreesta segu saumiksriga ühtlaseks. Aseta püree tagasi pliidile, lisa ülejäänud koor, puljongipulber ja sulatatud juust. Sega ühtlaseks, kuni juust on sulanud. Retseptis kästakse lisada ka sinep, mina selle unustasin, aga teie katsetage ära :)

Rösti sepikuviilud ja lõika kuubikuteks. Prae peekoniviilud ilma õlita pannil krõbedaks ja tükelda ka need. Puista supp sepiku- ja peekonikuubikutega üle ja serveeri kohe.

Patuselt hea kausikook ehk lehmakommitäidisega küpsisetort

Kui hakkasin valmistuma oma lapsukese aprillikuu sünnipäevaks, oli mul kindel nägemus, milline tort peab välja nägema, kuid ma ei teadnud, millest ta võiks koosneda. Asusin siis läbi kammima oma retseptivaramut ning lõpuks jäid konkureerima biskviidist ja küpsistest laotud tordid ning magusast duellist väljus võitjana küpsis. See võis muidugi olla natuke kallutatud otsus, võttes arvesse minu viimaste nädalate küpsise-vaimustust ;)

Kuna ma tahtsin teha natuke teistsugusemat küpsisetorti kui meie pere traditsiooniline, aga ei leidnud ühtegi retsepti, mis mind oleks piisavalt  inspireerinud, asusin improviseerima. Ja nii sündiski lehmakommitäidisega küpsisetort. Otsustasin malli võtta Sööme silmadega blogi komeeditordist ning lisasin kommid täidise sisse sulatatud kujul. See kaotas natuke ära ehtsa lehmakommimaitse ja jättis kreemile (aga ometi mitte halvema) kergelt aimatava karamellimaitse. Järgmisel korral küpsisetorti tegema hakates võiks aga proovida kommid lihtsalt hakkida ja täidisesse segada ja vaadata, mis siis juhtub :)

Lõppkokkuvõtteks, long story short, ma ei saanud siiski sellist torti, nagu ma tahtsin. Kindel nägemus või mitte, aga minu erikujuline tort lihtsalt ei püsinud püsti ja asi lõppes sellega, et päästa, mis päästa annab, lõin kõik komponendid kaussi ja katsusin endamisi punastades eelneva võimalikult kiiresti unustada :P Nii sündis aga üks mõnus kausikook, mis vastavalt eesootavatele pühadele ka ilusasti pashakujuline välja näeb, nii et lõpp hea, kõik hea! Kook on muideks päris magus, nii et doseeri ettevaatlikult ja/või valmista kõrvale tassike head kohvi.

3,5 pakki Selga küpsiseid
immutamiseks kohvi
1 pk ehk 200 g lehmakomme
300 g maitsestamata kohupiimapastat
1+3 dl vahukoort
1 spl suhkrut
ideaalis maasikaid, mina kasutasin parema puudumisel maasika toormoosi

Kuumuta potis 1 dl vahukoort (ära lase keema!) ja lisa tükeldatud lehmakommid. Sega, kuni kommid on sulanud ja jahuta segu maha. Löö ülejäänud vahukoor suhkruga vahtu, lisa kohupiimapasta ja mikserda ühtlaseks. Lisa kohupiimavahule jahtunud kommisegu.

Kasta küpsised hetkeks kohvi sisse, lisa kohupiimale, lisa ka maasikad ja sega segamini. Kohvisse kastetud küpsised lagunevad segamisel ise parajateks tükkideks, natuke võid lusikaga toksides kaasa aidata. Vooderda kauss toidukilega ja vala küpsise-kohupiimasegu kaussi.

Nüüd ongi aeg panna kook külma, järgmisel päeval kummuta see alusele ja kaunista soovikohaselt või siis võta magustoidupokaalid, löö lusikas sisse ja ammuta torti otse kausist!

Patuselt šokolaadised banaani-šokolaadiküpsised

Küpsisevaimustus jätkub... Järgmiseks küpsisekatsetuseks osutusid banaanised šokolaadiküpsised. 

Banaan on mulle küpsetiste sees järjest rohkem meeldima hakanud, kuigi on olnud aegu, kus banaanid mulle üldse mitte mingil kujul ei maitsenud. Tooreid helekollaseid roheka varjundiga banaane ei kannata ma siiani, aga toredalt tumekollased ja isegi pruunide triibukestega küpsed banaanid on kookide sees nii mõnusad. 

Jäin seda hõrgutavat banaanimaitset lootma ka nende küpsiste puhul ja ahjust leviski tuppa mõnus banaanilõhn. Maitses on aga banaan üksnes natuke aimatav, domineerib ikka šokolaad ja kuigi šokolaadi läks küpsiste sisse hakitud kujul üsna palju, siis paraku neid tükikesi otseselt tunda ei ole, kuna niigi kakaoste küpsiste sisse kaob see lihtsalt kuidagi ära. Aga seda šokolaadisem on muidugi üldine maitse. Küpsised sisaldavad ka pähkleid, mis lisab veel oma nüansi. Haki pähklid üsna jämedalt, siis jääb efekt parem kui lihtsalt peene pähklipuruga.

Taigna kogus tuleb üsna suur, mina sain umbes 40 pätsikest.

2 keskmist küpset banaani

1 muna

75 g võid

2,5 dl suhkrut

1 tl vanillsuhkrut

5 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1,25 dl kakaod

100 g šokolaadi

1,5 dl pähkleid

Purusta banaanid kahvliga, lisa muna, toasoe või, suhkrud ja sega mikseriga ühtlaseks. Seejärel lisa kuivained, haki pähklid ja šokolaad ning lisa needki.

Tõsta kahe teelusika abil küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile pätsikesed ja aja vette kastetud lusikaga natuke laiali. Küpseta 180 kraadi juures 15-20 minutit. 15 minutiga saad pehmed küpsised ja 20 minutuga krõmpsud.

Patuselt lihtsad juustuküpsised ja kaneeliküpsised

Külmkapis võiks alati leiduda üks pakk külmutatud lehttaigent, sest sellest on hirmlihtne vajadusel midagi kiiret ja maitsvat kokku keerata. Midagi ikka kodus leidub, mida sinna lehtede vahele puistata! Ja väikesed pirukad või küpsised küpsevad veel nii kiiresti ka. Nii saab ka ootamatud külalised ära toidetud või enda ei-tea-kust-tulnud magusaisu leevendatud. 

Minul oli seekord küpsiseisu ja mõtlesin ära kasutada kapis leiduvad lehttaignajäägid. Mehe rõõmustamiseks otsustasin kogu materjali mitte magusa alla kinni panna, vaid teha ka ühe laari juustuküpsiseid. 

Täpseid koguseid ei hakka ma siin välja tooma, sest gramme pole nende küpsiste puhul tõesti vaja lugeda. Kõike tuleb panna tunde järgi ja ohtralt. Õigemini ei saagi vist alljärgnevat nimetada retseptiks, vaid pigem ideeks, mis tekitaks lugejas vajaliku torke, et minna ja küpsetada ka midagi sellist.

Lehttaignaküpsiste ainus viga on see, et nad sulavad suus nii ruttu, et ei saa arugi, kui juba otsas on. Nii pead muudkui võtma järgmise... ja järgmise... ja järgmise... ja.. oih, näpud põhjas. Kausi põhjas.

Kaneeliküpsised
lehttaigent
võid
suhkrut
kaneeli

Juustuküpsised
lehttaigent
võid
riivjuustu
seesamiseemneid

Kui kasutad rullimata lehttaigent, rulli see umbes poole sentimeetri paksuseks. Määri toasooja võiga kokku ja riputa üle ohtra kaneeli-suhkru seguga või riivjuustu ja soovi korral seesamiseemnetega. 

Juustuga kaetud taigen lõika piklikuteks pulkadeks, kaneeliga kaetud taigen rulli pikemast servast kahelt poolt keskele kokku ja lõika siis viiludeks.

Aseta küpsised ahjuplaadile ja küpseta kuldpruuniks. Mina kasutasin ventilaator-programmi ja küpsetasin 200 kraadi juures 10 minutit.

Patuselt hea šokolaadikook

Hiljuti pidas ema sünnipäeva ja kuna ta on šokolaadikookidehoolik, siis valmistasin tema meeleheaks ka ühe mõnusa rammusa šokolaadikoogi, mis väga hästi tassi kange kohvi kõrvale passib. Koogi teeb eripäraseks see, et ta ei sisalda grammigi jahu, aga see-eest suurel hulgal mune ja otse loomulikult suurel hulgal šokolaadi. Retsepti pätsasin Sööme silmadega blogist, kogused arvestasin natuke ümber, et saaks ühe karbi munadega hakkama.

10 suurt muna

3+4 spl suhkrut

300 g tumedat šokolaadi

50 g võid

Sulata šokolaad vesivannil, sulanud šokolaadile lisa või ja lase ka sellel sulada.

Nüüd otsi välja paar suuremat kaussi, sest munavahtu saab tõesti väga palju ja on hea, kui saad südamerahus segada, ilma et peaks koguaeg muretsema, et väärt kraam mööda kausi serva alla ei jookseks :)

Eralda munakollased ja -valged. Lisa munakollastele 4 spl suhkrut ja vahusta tugevaks vahuks. Lisa munavahule šokolaadi ja või segu ja sega ühtlaseks.

Vahusta munavalgeid, kuni nad on kergelt vahus, seejärel lisa vahustamist jätkates 3 spl suhkrut ja vahusta edasi, kuni vaht on tugev ja läikiv. Sega umbes neljandik munavalgevahust šokolaadivahu hulka, seejärel lisa ülejäänud munavalgevaht ja sega nüüd aeglaselt ja ettevaatlikult, kuni kõik on omavahel segunenud. Selline kaheosaline segamine hõlbustab segu ühtlaseks saamist.

Eralda taaskord umbes neljandik vahust ja pane külma. Ülejäänud vaht vala 26-28 cm läbimõõduga vormi ja küpseta 150 kraadi juures 30-40 minutit, jättes koogi seest kergelt niiskeks. Kui kook on valmis, keera ahi kinni ja lase sellel lahtise ahjuuksega umbes 20-30 min ahjus jahtuda. Seejärel võta kook välja, eemalda vormist ja jahuta täielikult. Seejärel võta külmast enne kõrvale pandud vaht ja kata sellega koogi pind, mis on jahtudes tõenäoliselt kergelt lohku vajunud. Soovi korral kata kook riivitud šokolaadiga ja hoia kuni serveerimiseni külmas.

Patuselt head kookoseküpsised

Mind on tabanud küpsisevaimustus. Ma polnud tükk aega küpsiseid teinud, aga nüüd tuli järsku isu ja mul on praeguseks juba järjekord tekkinud küpsiseretseptidest, mida kindlasti katsetada tahan. Esimesena sattusid näppu kookoseküpsised "Pereköögi kokaraamatust". Nüüd jätkub krõbistamist mitmeks päevaks :) Küpsised ise ei tulnud väga magusad, nii et täiustasin neid piimašokolaadist kaunistusega, mis viis küpsised juba täiesti teisele tasandile! 

Sellest kogusest sain mina 40 küpsist, umbes 5 cm läbimõõduga.

200 g võid

1,5 dl suhkrut

1 tl vanillsuhkrut

2,5 dl kookoshelbeid

3 tl küpsetuspulbrit

5 dl nisujahu

100-150 g piimašokolaadi

Vahusta toasoe või suhkrutega ja lisa omavahel segatud kuivained. Lase tainal pool tundi külmkapis seista, siis veereta käte vahel pallikesed ja vajuta lamedaks. Küpseta 150 kraadi juures 15 minutit.

Pane šokolaad puhtasse kilekotti ja sulge kott kindlalt. Aseta kotike kuuma veega täidetud anumasse ja oota, kuni šokolaad on täiesti sulanud. Seejärel lõika kilekotil üks nurk maha ja pritsi küpsistele šokolaaditriibud. Nüüd katsu kuidagi oma magusaisu taltsutada, et jõuaksid oodata, kuni šokolaad on tahkunud :)

Patuselt hea vaarikavorm

Kui ma viimati Ragne raamatust peedikooki tegin, hakkas samast tarkvarast silma ka pirnivom. Silma jäi ta sellepärast, et olin just mõtteid mõlgutanud, mida oma eksperimentaalsete sügavkülmutatud pirnidega peale hakata. Nimelt teen oma sügavkülmas tühjenduskuuri ja nii tuleb otstarve leida igale külmutatud pakikesele. Pirnid olin ma sinna toppinud läinud suve pirniuputuse ajal, kui pirnid mädanesid kätte ära ja nendega pidi KOHE midagi ette võtma. Kuna samal ajal oli meid tabanud ka õunauputus, siis pidi ju veel nendega ka tegelema ja oeh, nii ma need pirnid siis ära tükeldasin ja sügavkülma viskasin, et vaatame, mis välja kukub. Kõike muud ju külmutatakse, miks mitte pirni :) Nüüd siis oli tõehetk käes... sulatasin need vaesekesed üles, vesised ja pudrused nad välja nägid, mistõttu otsustasin vormile juurde lisada sügavkülmtatud vaarikaid. 

Tulemus:
Originaalis oli vorm muidugi värskete pirnidega ja tõenäoliselt sai see magus ja mahlane. Minu loo moraal: ärge sügavkülmutage pirne :) Mitte et nad oleksid maitset kuidagi rikkunud, aga nad lihtsalt ei maitsenud mittekuidagimoodi. Minu vormi päästsid aga vaarikad ja tõenäoliselt võiks sinna edukalt lisada ka muid marjalisi. Ülejäänud vaarikatest segasin kiirelt kokku toormoosi ja kui seda ka veel enne serveerimist peale panin, tahtis küll keele alla viia!

pool pätsi saia või sepikut (9 viilu)
võid
400g hapukoort
3 muna
1 dl suhkrut + peale raputamiseks
(sügavkülmutatud ja sulatatud) vaarikaid või muid marju (või 350g väikeseid magusaid koduaia pirne :p)

Määri saiaviilud mõlemalt poolt võiga ja lao vormi põhja. Sega munad hapukoore ja suhkruga ning vala saiapõhjale. Puista üle marjadega (või lao vormi poolitatud pirnid, lõikepind ülespoole) ja raputa suhkrut peale. Värskete marjade puhul piisab 1 tl suhkrust, külmutatud marjade puhul suurenda suhkru kogust, kui marjadele pole külmutamisel suhkrut lisatud. Küpseta 175 kraadi juures 40 minutit.

Patuselt hea peedikook

Mõnikord tuleb mingi kindla koogi isu, siis otsin sobiliku retsepti välja, toon poest materjali, natuke segamist, sulatamist ja kloppimist ja ongi hopsti kook valmis. Mõnikord on aga teistpidi - kõigepealt on tooraine, mis on kuidagi minu kätte tekkinud ja millest ei oska midagi teha, siis lehitsen oma retsepte ja nii sünnib midagi, mille järgi muidu ehk isu poleks tulnudki.

Nii oli ka tänase koogiga. Peedikoogiga. Pole just kõige traditsioonilisem koogi koostisosa, või mis? Igaljuhul juhtus nii, et ämm kasvatas endale läinud suvel liiga palju peete ja pakkis neid nüüd meile poolvägisi kaasa. Üldiselt mul peediga igasugused suhted puuduvad. Minu jaoks seostub peet küüslaugusalati, rosolje ja boršiga ning ma saaksin väga hästi hakkama ka siis, kui neid üldse olemas poleks. Sellepärast otsustasingi, et kui mul need peedid nüüd juba on, siis teen neist vähemalt midagi põnevat.

Läbi udu meenus, et olin Ragne jutu-kokaraamatus "Retseptisahtel käsitöökapis" miskit peedilist kooki näinud, natuke paberikrabinat ja käes ta oligi. Rõõmuga lugesin, et ka tema pole alati peediusku olnud, aga see kook pidi nii mõndagi muutma!

Lõpptulemuseks oli kookide kook, mis kõrgus kõrgele. Peedimaitse oli aimatav, aga mitte iseenesest segav faktor. Kas see kook mind nüüd just peediusku kallutas, aga uuteks väljakutseteks olen valmis küll. Nii et kes veel on üleliigsete peetidega kimpus, katsetage julgelt!

3 muna
3 dl suhkrut
5 dl jahu
2 tl küpsetuspulbrit
150g hapukoort
300g riivitud toorest peeti

Täidis ja kate:
400g sulatatud juustu
2 dl suhkrut
400 g kohupiimapastat (mina panin pakikohupiima)
immutamiseks piima (1-1,5 dl)
katteks kookoshelbeid

Vahusta munad suhkruga. Sega hulka küpsetuspulbriga segatud jahu, seejärel hapukoor ja riivitud peet (pigista enne riivitud peeti natuke kuivemaks). Vala segu 22 cm läbimõõduga vormi. Küpseta 175 kraadi juures 50 min, seejärel keera ahi kinni ja tee ahjuuks lahti, jättes koogi sinna jahtuma. Etteruttavalt võin öelda, et kook tuleb üsna paks, mistõttu teda on natukene keeruline süüa, seega kes soovib n-ö tavamõõtudes kooki, võib ka suuremat vormi kasutada, aga eks siis peab seda küpsetusaega vaatama.

Katteks vahusta sulatatud juust suhkruga, lisa segades kohupiim. Lõika jahtunud kook kaheks kettaks ja immuta lõikepinnad piimaga. Umbes kolmveerand kreemist pane põhjade vahele, ülejäänuga kata kook pealt ja külgedelt. Jäta kook vähemalt 4 tunniks külma, aga minule maitses ta kõige paremini 24 tunni pärast. Enne serveerimist riputa üle kookoshelvestega.

Soolane vahepala - patuselt hea kanapasta päikesekuivatatud tomatitega

Mees tõi poest kanakoibi. Pidasin endamisi aru, mida head neist vaaritada, kui hakkas silma purk päikesekuivatatud tomatitega, mis kunagi sai ostetud, seejärel aga köögikappi kaunistama unustatud. Otsustasin purgil kaane maha ajada ja nii valmiski suur pannitäis patuselt head kanapastat päikesekuivatatud tomatitega. Mees sõi ja  ütles, et nii hea on, et sööks terve pannitäie korraga ära :) Sel põhjusel pole mul teile ka ühtegi isuäratavat pilti pakkuda - õhtul polnud valgust ja päeval, kui valgus tuli, polnud enam pastat :)

meelepärast pastat
kanakoibi (või kanafileed või mis iganes kana juppe mees on poest toonud :D)
päikesekuivatatud tomateid
küüslauku
sulatatud juustu (Merevaik vms)
soola, kurkumit

Valmista pasta vastavalt pakendi juhistele või harjumusele :)

Prae kanakoivad kuumas õlis kuldpruuniks. Haki küüslauk peeneks ja tükelda ka päikesekuivatatud tomatid (5 koiva kohta panin 10 tomatit) väiksemateks tükkideks, lisa mõlemad kanale, lisa ka 1-2 spl õli tomatite purgist. Kuumuta natuke, seejärel lisa veidi vett, nii et kana oleks poolenisti vedelikuga kaetud. Maitsesta soola ja kurkumiga. Hauta, kuni kana on pehme, vahepeal keera ka koibi ringi. Kui kõik on peaaegu valmis, sega hulka sulatatud juust (oma kogusele panin pool karpi) ja sega ühtlaseks. 

Kui soovid mõnusat pannirooga, sega hulka ka pasta ja naudi!

Patuselt hea maasikamoosine maasikakook

Kuigi olen enda arvates suur magusasõber, on ka minu jaoks kusagil piir, mida ületades muutub magus juba liiga magusaks. Üks selline patune on näiteks maasikamoos. Ma jumaldan maasikaid ükskõik millisel muul kujul, aga keedetud maasikamoos on minu jaoks liiga magus. Igal kujul.

Siiski olin ma mingil põhjusel vanemate keldrist ühe purgi taolist asjandust oma külmkappi toimetanud ja nüüd tuli sellele kuidagi lõpp peale teha. Kuna minu moosi sees oli üsna palju terveks jäänud maasikaid, tundus, et nendest annaks ka kooki teha. Mõeldud-tehtud. Asusin lehitsema oma kokaraamatuid ja saabuvat kevadet otsustasin lõpuks tähistada ühe maasikamoosise maasikakoogiga. Kas see nüüd just iseloomult kevadine sai, aga maitsev küll! Eriti hea oli kook järgmisel päeval külmkapikülmana, kui hapukoorekiht oli mõnusalt jahe ja nii kreemine ja vahune.

Originaalretsept on pärit "100 kooki" 3. osast, kus see algselt oli hoopis maasika-martsipanikook. Minu käe all kaotas retsept mõned koostisosad ja sai teised asemele, nii et välja kukkus see lõpuks nii:

3 dl jahu
0,5 dl suhkut
150g võid
2 spl külma vett

Täidis:
2 muna
0,5 dl suhkrut
1 tl vanillsuhkrut
4 dl hapukoort
maasikamoosi (või 500 g maasikaid) 

NB! Kui kasutad värskeid marju, võiksid natuke suurendada täidise suhkrukogust. 


Haki jahu, suhkur ja või ühtlaseks massiks, seejärel lisa vesi ja sega taignaks. Suru tainas 28 cm läbimõõduga vormi põhja ja külgedele, toksi põhi kahvliga auguliseks ja pane pooleks tunniks külma. Seejärel eelküpseta põhja 200 kraadi juures 15 minutit.

Vahusta munad suhkrutega, sega munavahu hulka hapukoor. Vala täidis eelküpsetatud põhjale, piki sisse maasikamoosimaasikad või värsked poolitatud marjad ja aseta kook tagasi ahju. Küpseta 200 kraadi juures veel 25 minutit.

Patuselt head beseekoogikesed

Blogi avamisest saati kibelesin kööki midagi maitsvat "tootma", et saaks aga esimese suussulava retsepti teieni tuua. Kuid hoidsin end ohjes, kuna tahtsin esimese blogiküpsetuse teha oma pisipoja minisünnipäevaks. Siis aga juhtus saatuse tahtel nii, et kräsupea trügis järjekorras ülbelt ette ja beseekoogikesed võtavad alles nüüd platsi. Tavaliselt olen küll üritanud oma küpsetuskunsti taandada ühele korrale nädalas, kuna härra abikaasa on üldiselt väga närb koogisööja, mistõttu kehtib meie majas reegel "ise teed, ise sööd". Loodan, et vähemalt pisipojast kasvab emmele tubli koogisööja-abiline. Eks ikka sellepärast üritangi iga kuu poja sünnikuupäeval teda mõne hõrgutisega üllatada, et teda juba varakult oma usku võrgutada! Hetkel peab ta küll piirduma kookide visuaalse imetlemisega ;)

See kuu osutus valituks beseekoogikeste retsept, mis mind juba mõnda aega Musta Kausta vahel on oodanud. Must Kaust on koht, kuhu ma pistan kusagilt silma jäänud ja välja lõigatud, kirjutatud või prinditud retseptid. Mõni vaeseke on seal juba üpris kaua oma aega oodanud, mistõttu mälu keeldub üles tunnistamast, kust üks või teine õpetus pärit on, seega vabandan juba praegu ette ja taha, kui olen näpanud teist kellegi retsepti ja sellele nüüd ilusasti ja poliitiliselt korrektselt ei viita. Ka beseekoogikeste retsept on kusagilt internetiavarustest pärit, ainult et tuunisin selle vastavalt oma maitsele täidise osas veidi ümber ja tulemus sai igati eeskujulik. Isegi kõnealune härra abikaasa sõi ühe ära ja ütles, et täitsa hea ja mõnusalt õhuline. 

Küll aga peab ütlema (täiesti võimalik kusjuures, et tegin ise valmistamisel mõne tehnilise vea), et koogike tuli kibekiiresti ära süüa, sest õhuke põhi kippus raske täidise all kiiresti läbi vajuma. Ja täidisega ma ju ometi koonerdama ei hakka :) Seega kõige kindlam on serveerida koogikesed vahetult peale täidise lisamist ja kui veel natuke targutada, siis kõige parem maitses hõrgutis samal päeval - järgmiseks päevaks oli besee veidi nätskeks muutunud.

 

6 tükki

3 munavalget

100g suhkrut

0,5 tl maisitärklist

0,5 tl veiniäädikat

0,5 tl vanillsuhkrut

näpuotsatäis soola

Täidiseks 

300g banaanimaitselist kohupiimapastat

mustikaid (kasutasin sügavkülmutatud aedmustikaid, mille enne üles sulatasin)

või mida iganes vastavalt maitsele ja fantaasiale

Vahusta munavalged, lisades alguses soola ja kui munavalge hakkab juba vahtu minema, siis nirista vahustades juurde suhkur, siis tärklis ja veiniäädikas (kaks viimast on olulised komponendid, et hiljem besee küpsetuspaberilt hästi kätte saaksid). Kui vaht on tugev, läikiv ja tundub hästi vormitav, pritsi tordipritsiga või tõsta lusikaga küpsetuspaberile väikesed pesakesed. Tõsta koogid 150-kraadisesse ahju, 10 min pärast keera temperatuur 100 kraadi peale ja küpseta veel 1h. Siis keera ahi kinni, tee natukese aja pärast ahjuuks lahti ja lase jahtuda. Täida korvikesed vahetult enne serveerimist.

Patuselt hea kräsupea

See retsept oli esimene, mille omal ajal kirjutasin oma Roosasse Retseptiraamatusse. Roosa Retseptiraamat on väike nunnu roosa kaustik, kuhu hakkasin sisse kandma nn klassikuid ehk järeleproovitud retsepte, mis õnnestusid nii hästi, et teadsin kindlalt, et tahan neid ikka veel ja veel teha. Seepärast on ka väga sümboolne, et ta on esimene minu blogis. Tegelikult oli mul plaanis teha esimene blogikook oma beebipoisi minisünnipäevaks (pikemalt järgmises postituses), aga kuna see beebipoiss õppis eile kõhuli keeramise ära, siis arvasin, et see väärib ühe maitsva koogiga tähistamist.

Aga nüüd asja kallale. Nagu näha, on tegemist väga vana retseptiga, kuna aineid mõõdetakse veel hea veneaegse klaasiga ja mitte detsiliitrites-grammides. Siiski on retsept ennast tõestanud ja mul pole olnud tahtmist mõnda muud retsepti katsetada. Ma isegi ei mäleta, kust see pärit on, minul on ta kaustikusse kleebitud originaalkujul nii nagu ma ta sõbrannalt sain ehk siis ruudulisel vihikulehel, värvilise pliiatsiga kirjutatud. Selle sõbrannaga me seda kooki esimest korda koos tegimegi ja sellest sai meil tõeline hitt, nii et seda sai vehitud ikka igaks tähtpäevaks, kõik aina sõid ja mõmisesid. Tänaseks päevaks oleme retsepti veel natuke enda järgi lihvinud (enne kui asud tegema, loe läbi postituse lõpus olevad nipid) ja viimased korrad olen teinud seda mitte plaadikoogina, nagu näeb ette algne retsept, vaid poole kogusega ümmarguse koogina. Ja seekord läksin veel päris hulluks ja tegin lausa miniatuursed kräsupea "shotid". Olgu kook suur või väike, maitse on ikka ja alati hõrgutav :)

 Originaalretsept suure kräsupea tegemiseks on aga järgnev:

Hele põhi:
250g hapukoort
2 muna
1,5 klaasi jahu
1 klaas suhkrut
1tl soodat

Pruun põhi:
Sama + 3 sl kakaod


Glasuur:
100g võid
3 sl piima
3 sl kakaod
3 sl suhkrut

Täidis:
Umbes 1 kg hapukoort

Väikese "krässu" tegemiseks jaga taigna ained kahega. Pruuni põhja olen küpsetanud ümmarguses 26 cm vormis ja heleda umbes poole ahjuplaadi suurusel ristkülikukujulisel küpsetuspannil.

Sega taigna koostisosad ja küpseta 180 kraadi juures kaks põhja. Jahuta mõlemad põhjad ja lõika hele põhi kuubikuteks. Kata tume põhi mõnusa hapukoorekihiga ja ülejäänud koor sega heledate kuubikutega. Kuhja kuubikud pruunile põhjale. Glasuuriks sulata või ja lisa muud komponendid või mine laisa inimese teed ja sulata lihtsalt 100-200g šokolaadi, millele võid lisada natuke võid, kui tahad pehmemat glasuuri. Nirista veidi jahtunud glasuur koogile ja lase külmas seista, et maitsed jõuaksid imenduda.

Aegade jooksul tekkinud tähelepanekud:

1. Krässu on üks nendest kookidest, mis tuleb iga kord natuke erinev. Kuigi kasutan sama retsepti ja ahju temperatuuri, siis kord kerkib sai ahjus nagu meeletu ja kord jääb õhuke pannkook. Vastavalt sellele siis ka tuleb käituda - kui põhi paisub väga paksuks, võiks selle lõigata kaheks kihiks (nagu tahaks täidist vahele panna) ja üks kiht lõigata samuti kuubikuteks ja lisada valgete kuubikute hulka, sest liiga paks põhi ei jää hea. Kui põhi eriti ei kerki, jätan selle nii nagu on, aga kaval on põhja pinda siis noaga natuke risti-rästi läbi sälgutada, et pealepandud koor paremini sisse tõmbaks.

2. Hapukoore kogused võivad kõikuda, kuna kõik sõltub jällegi sellest, kui hästi sai kerkib. Kui kerkib väga hästi, kulub rohkem koort, nii et alati võiks kapis üks varupakike olla.

3. Kui saia ahju pistad, hoia sellel silm peal, sest põhjad küpsevad üllatavalt kiiresti, üleküpsetatud saiaga ei jää tulemus nii hea. Pigem olgu saia pind pehme ja kleepuv kui sile ja koorikune. Küpseta enne hele põhi, sest pruunil on küpsusastet väliselt raske hinnata, kuna ta on algusest peale pruun :) Heleda põhja küpsetusaja järgi saad siis ka pruuni põhja teha.